Hiljuti lõppenud DEF CONi konverentsilt tuleb huvitavaid teateid erinevatest häkkimistest ja turvaaukudest. Alles see oli, kui muugiti Tesla Model S-i. Raadiohäkker Samy Kamkar, kes on varemgi suletud uksi lahti teinud, pani kokku lihtsa raadioseadme, mille komponendid maksavad kokku vaid 32 dollarit ja häkkeri väitel suudab see lahti teha raadio teel puldist avatava garaažiukse või autoukse, mis kasutab levinud National Semiconductori “High Security Rolling Code” kiipi.

Turvakiip hoolitseb selle eest, et igal avamisel saadetakse puldist seadmele alati uus turvakood, et seda ei saaks pealt kuulates uuesti kasutada.

Kuid just siia ongi koer maetud.

Jaapanlaste kiindumus imeliste tehnikavidinate vastu on teada. Viimasel ajal on ka levimas trend, kus autotootjad trügivad IT-firmade tegevusalale ja vastupidi. meenutame kasvõi häkitud autosid või Google´i isesõitvaid sõidukeid.

Kuid isesõitev sülearvuti? Jaburus või tõeline innovatsioon?

Võta või jäta, kuid Jaapani firma Cocoa Motors on loonud sülerisuuruse ratastel plaadi WalkCar (tuleb müüki 2016. aasta kevadel ja maksab ca 800 dollarit), mis käitub enam-vähem nagu Segway, sõidutades urbanistlikke kontorirotte linnamaastikul läbi kvartalite tööle või koju või puhkehetkele.

Alles hiljuti oli maailma uudistes juhtum ühe Ameerika auto näidishäkkimisest. Nüüd on käes teinegi samasugune juhtum: kaks turvaspetsialisti - Kevin Mahaffey ja Marc Rogers leidsid Tesla Model S-ist turvaaugu, olles selle arhitektuuri kaks aastat põhjalikult uurinud.

Oma avastusest räägivad nad turvakonverentsil DefCon, mis algab reedel Las Vegases.

Ehkki aasta alguses välja tulnud Lexuse videoklippi Hoverboardi ehk hõljukrula kohta peeti lihtsalt reklaamitrikiks (neid võltsrulasid on ennegi viraalsetes sotsiaalmeediakampaaniates kasutatud), tundub seekordne olevat siiski päris.

Nii oli ka päris AM-is novembris ilmunud Hendo Hover - tugevate elektromagnetitega plekist raja kohal hõljuv rula, mis oli siiski veel natuke kohmakas ja keeruline.

Hiina tootjad ei aima järgi mitte ainult Mercedeseid ja iPhone´isid. Ka Tesla on väärt toode, mida tasub jäljendada ning hakata pakkuma jõukale osale koduturust. Tulemuseks on hiinapärane hübriid: tehase üks juht, 28-aastane Huang Xiuyuan on tõsine Knight Rideri fänn ja Hiina "Tesla" ongi hübriid selle kultusseriaali iserääkivast autost ning Tesla Model S-ist.

Esmaspäeval avas Michigani Ülikool M linna, mis on 32 aakril laiuv tehismetropol isesõitvate autode katsetamiseks koos kõige linna juurde kuuluvaga.

Kuid tegelikult pole ulmelisena tunduvad isejuhtivad autod midagi uut. Neid katsetati juba 1971. aastal. Allolevast videost on näha, kuidas isesõitev auto jälgib teemärgistust ja vabastab juhi linnadevahelisel maanteel rooli hoidmast. Rool tõmbleb küll kahtlaselt, kuid hoiab brittide loodud täiustatud auto teel.

Net Group alustab Formula Student Team Tallinn toetamist, et aidata Eesti noortel vormeliehitajatel arendada maailmatasemel elektrivormelit.

„Formula Student on hea näide projektist, kus erarahastus toetab innovatiivset tootearendust,” rõõmustas meeskonna kapten Sander Tomson. „Net Group mõistab, kui oluline on arendada Eestis tippinseneeria lahendusi. See annab võimaluse Eesti andekatele noortele leida huvitavad väljakutsed ja õpetab lisaks tehnoloogiale ka meeskonnatööd ja pühendumist eesmärkidele.“

Idufirma Autlo arendas koostöös EMT-ga välja maailmas teadaolevalt ainulaadse lahenduse, millega auto hakkab tänu SIM-kaardiga varustatud lisaseadmele süüte väljalülitades ise õiges tsoonis parkima ning sealt lahkudes lõpetab parkimise. Parkimise tasu lisandub mobiiliarvele.

Kui veel eelmisel aastal ennustati, et isesõitvad bussid tulevad 2017. aastal ja sealt mõned aastad hiljem isesõitvad sõiduautod, siis nüüd tundub, et see aeg jõuab kätte natuke varem. Google lubab esimesed sajad nunnud isesõitvad autod, mis näevad välja nagu Tata Nano, välja tuua sel suvel. Tüübikinnitus ja avaliku liiklemise luba (koos õigusega isesõitvaid autosid müüa) loodetakse ka kätte saada võib-olla juba selle aasta jooksul. Massilisem tootmine ja müük aga jääb tähtajalt lähema viie aasta sisse, kuna tööstuse käivitamine võtab ka oma aja.

Gartner ennustab (või hoiatab, kuidas kellegi jaoks tundub), et 2020. aastaks ehk juba viie aasta pärast sõidab maailma teedel veerand miljardit võrku ühendatud ja isejuhtivat autot. 

Võrku ühendatud autod moodustavad viie aasta pärast olulise osa nutistust ehk asjade Internetist (IoT ehk Internet of Things). Võrku ühendatud autod pakuvad uusi pardateenuseid ja automaatjuhtimist, mis alati ei pruugi veel ka viie aasta pärast tähendada täiesti isesõitvat juhita autot, vaid näiteks teatud olukordades (maanteel) juhtimise üle võtvat või liiklusmärkide ja liiklusinfo põhjal juhti assisteerivat-korrigeerivat ning ohtlikke olukordi ennetavat autot.