(Arvutimaailm 3/10)

Kui Delli esimesed minisülearvutid polnud huvitavad, siis nüüd on ajad muutunud. Dell Mini 10 viimane redaktsioon 1012 kaalub sama vähe ning mahub samadesse mõõtudesse, kui senised mugavuse liidrid (Lenovo S10, Acer One, Asus Seashell) ning sisaldab uue põlvkonna Intel Atom N450 protsessorit.

Minu kätte polnud seni selle protsessoriga masinaid juhtunud. N450 pole sageduselt midagi erilist – vanema Atom N280 protsessoriga sama 1660 Mhz, kuid sisaldab endas lisaks keskprotsessorile ka mälukontrollerit ja graafikat ning toetab Hyperthreadingut.

(Arvutimaailm 5/10)

Lenovo Thinkpad T410 ja T410S on hoolimata nimelisest sarnasusest täiesti erinevad masinad. Minu kätte sattunud T410S eksemplar kuulub eliidi hulka - puutetundliku ekraani ja pooljuhtkettaga (SSD). T410 on aga võimekam toore jõuga.

T410 sees tuksub Core i7 620M 2,66 GHz protsessor, puutetundlik T410S on aga Core i5 520M 2,4 GHz protsessoriga. Mõlemal on paigaldatud 64 bitine Windows 7. Riistvara erinevused aga hakkavad peale juba väikestest asjadest. Kasvõi sellest, et ametlike andmete järgi kaalub T410S 1,8 kg ja T410 2,27 kilo.

(Informaator, mai 2010)

Just nende sõnadega saaks kokku võtta minu esimese kohtumise hiljuti Lenovo tooteperre lisandunud uue tootega. Eriti, kui tõlkimiseks kasutada Google translate abi. Nimelt õnnestus mul neil päevil oma näpuga ära katsuda Lenovo Skylight. Tootja ise on liigitanud teda kui “smartbook” ja ta peaks asetuma kuskile “smartphone” ja “netbook’i” vahele (Google translate annab ühe vastena “smartile” ka “äge” ).

Sellest, et tegu on ägeda riistapuuga, annab  tunnistust kasvõi seegi, et  jaanuaris 2010 Las Vegases toimunud Consumer Electronics Show’l sai see masin üsna suure tähelepanu osaliseks ning tunnistati ka CES2010 parimaks Smartbook’iks (kas peale Lenovo kellelgi veel midagi sarnast näidata oli, ma kahjuks kommenteerida ei oska;)).

(Arvutimaailm 4/10)

Inteli i5 ja i3 protsessorid üritavad Intelile tagasi võita keskklassi turgu. Testisime neid uusi tehnoloogiaid Ordi SOLO arvutikomplektil, mis suunatud ärikasutajatele.

Jaanuaris tegi Intel teatavaks oma Westmere’i koodnime kandva 32 nm tehnoloogia ning erinevalt kõigist varasematest lansseerimistest, kus uusikud esmalt tipp-protsessorites ilmusid, tabas seekordne avapauk Clarkdale’i protsessoriseeriaga just odava ja keskklassitoodete nišši.

Miks, on ka selge – kui tipus troonivad häirimatult Inteli Bloomfieldi ja Lynnfieldi seeriate protsessorid ja AMD seal mingit konkurentsi pakkuda ei suuda, siis alates keskklassist on konkurent AMD Intelile valusalt varvastele astunud ning midagi oli vaja kiirelt ette võtta. Ettevõtmiseks saidki Westemere’i tehnoloogias ilmunud Clarkdale’i lauaarvuti- ning Arrandale’i sülearvutiprotsessorid. Meie uurime nüüd just esimesi.

(Arvutimaailm 4/10)

See on arvutite tulevik. See loob kõik uueks, mida me seni üldse ITst teadnud oleme. Kui sulle see ei meeldi, siis oled sa hukule määratud dinosaurus. Jah, see on iPad.

Arvutimaailm otsustas omavahel tutvustada kahte maailma: läikivat, moodsat iPadi ning vanakooli IT-mehi. Kas iPad suudab võita Veiko Tamme südame? Kas meie Unixiga harjunud kaasautor Marko Habicht suudab näha multitasking’ut mittetoetava läikiva vidina võlu? Kas nende töntsid, suurte klaviatuuridega harjunud näpud üldse suudavad iPadi kipakal ekraanil toimetada?

Nagu 17. märtsil selgus, on Sony 3D telekate tootmine juba alanud ning meile demotud eksemplar ei ole enam prototüüp, vaid üks esimesi seeriatootmise liinilt maha veerenuid.

Müügile jõuavad antud telekad sellegipoolest alles suvel, kuuldavasti alles juulis. Mõne teise tootja telerid (Samsung) on Eestis aga juba lettidel.

Kuna digil õnnestus küüned taha ajada ühele esimestest IPad-idest, mis Eestis, ei saanud ka meie ära öelda võimalusest asjaga põgusalt tutvuda.

Vaid nädalakese müügil olnud vigur on esimesel vaatel kohmaka võitu.
Must ekraani ääris ei paista just kõige sümpaatsem ning kuna esimene külg on suht paksu klaasiga, siis ekraan tundub võrdlemisi sügaval

Samuti on ekraan peale paarikümne minutilist katsumist suheteliselt paksult kaetud rasvaste sõrmejälgedega: Pole hullu, keerame aga heledust juurde ja kärab küll.

(Arvutimaailm 11/09)

Septembris testisime me nettoppe ehk väikeseid lauaarvuteid, kuid Linutop 3 valmis siis veel arendajate laual. Nüüd saime neid Eestis müüvalt iKioskilt ühe kätte. Selle toote sihtgrupp on just avalikud kohad, kus internetti kasutada.

Seade on keskpärasest lahjema protsessoriga, ilma kõvakettata ega oma ka arvestatavat videokaarti. See, mis sellel kastil sees peitub, on ainult 2D toega ehk midagi sellist, nagu kasutati kümme aastat tagasi.

Kuid see ei olegi määrav, sest kui aparaat on mõeldud lihtsamate võrgutoimingute teostamiseks, siis polegi vaja mingit suurt jõudlust.

Arvuti emaplaadil on küll olemas SATA pesad kõvakettale ja ka PCI-le siin, kuid ega neist tolku pole, kuna korpus on nii kompaktne, et sinna ei mahu midagi, isegi tolmule pole märkimisväärselt ruumi.

(Arvutimaailm 6/09)

Välkmälukettad ehk SSDd (Solid-State Disk, kaasajal tõlgendatakse ka kui Solid-State Drive) olid ülikõrge hinna tõttu vaid nišitooted. Hind on nüüd mõistlikum ja uurimegi, mida me selle oluliselt kallima seadmega võidame.

Enam ei pea olema suurpanga boss, et oma sülekasse soliidne ketas saada. Näiteks testimisel olnud 80gigabaidine Intel X25-M SSD maksab juba alla 5500 krooni, mis on küll kallim, kuid omab selle hinna juures ka mõnd plussi.

(Arvutimaailm 11/09)

Alates Apple’i iMac All-In-One (AIO) ehk kõik-ühes ekraani sisse ehitatud pisiarvuti võiduloost on sarnaseid lahendusi koheselt ka PC-maailma toodud. Uus MSI Wind Top on ka selline – ruumi ja energiat säästev.

Netboxidena tuntud lahendusi ilmus paljudelt tootjatelt ning koos nendega loodi ka iMac eeskujul ekraani mahutatud lahendusi. PC-maailma net-topidest esimese tõi Asus turule juba eelmisel aastal, see aasta on aga lisanud neid paljudelt tootjatelt. Üheks selliseks on suve hakul lansseeritud ning nüüd sügisel ka meie testilauale otse MSI Euroopa peakontorist saabunud MSI AIO - Wind Top AE1900.